MATEMAATIKA
Täna hakkame õppima 8-ga korrutamist. Enne seda võta osa meie klassi korrutamisvõitlusest, kus tuleb võimalikult kiiresti korrutada kuni 7 piires. Sisenedes kirjuta oma päris nimi. Ühelt tehtelt teisele saab nupuga "Next". Võistlus asub siin: KAHOOT
Käi näppudel läbi 8-ga korrutamine nagu tegime ka 6 ja 7-ga korrutades. Iga näpu lisades liida 8 juurde.
Kontrolli, kas leidsid järgmised vastused:
8, 16, 24, 32, 40, 48, 56, 64, 72, 80
Kuni 7-ga korrutamine peaks sul nüüdseks peas olema. Liites iga kord juurde kaheksa, saad uue korrutustehte:
7 · 8 = 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 = 56
8 · 8 = 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 = 64
9 · 8 = 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 = 72
10 · 8 = 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 + 8 = 80
8-ga korrutamise tabel:
1 · 8 = 8
2 · 8 = 16
3 · 8 = 24
4 · 8 = 32
5 · 8 = 40
6 · 8 = 48
7 · 8 = 56
8 · 8 = 64
9 · 8 = 72
10 · 8 = 80
Kõik tehted, mis on sinisega märgitud, on sul juba peas, sest oled neid õppinud 1-ga, 2-ga, 3-ga, 4-ga, 5-ga , 6-ga, 7-ga ja 10-ga korrutades.
Kirjuta vihikusse ümber terve 8-ga korrutamise tabel. Pealkirjaks 8-ga korrutamine, servale kuupäev.
Märgi tabelis need kaks uut korrutustehet värviliselt, mida pead õppima ja meelde jätma (üleval pool on need mul punasega märgitud). Seega tuleb sul nüüd õppida ainult 2 uut korrutustehet!
Lahenda tv lk 17 ül 36-39. Kasuta abiks 8-ga korrutamise tabelit, kui veel selge ei ole.
(Ülesandes 38 ära loenda kõiki ruute, vaid kasuta selleks korrutamist.)
Tee lisaks eilsetele sedelitele juurde ka 2 uut (8-ga korrutamise) korrutamistehte sedelit. Ära unusta harjutada korrutamist kõigi sedelitega!
EESTI KEEL
Loe hoolikalt:
Selle nädala lõpus pühapäeval on ülestõusmispühad. Tegemist on liikuvate pühadega, mis on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Nädalat enne pühi ehk eile alanud nädalat nimetatakse vaikseks nädalaks. Kehtib nõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Vaiksel nädalal on suur neljapäev ja suur reede. Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel.
Pühapäeval on ülestõusmispühade 1. püha. Need olid rõõmupühad, mil tehti kingitusi. Seda päeva nimetatakse veel lihavõteteks, kevadpühadeks, kiigepühadeks ja munapühadeks. Ülestõusmispühad on kiriklik nimi, mis meenutab Kristuse surnust ülestõusmist. Lihavõtted sellepärast, et pärast paastu (liha ei söödud alates vastlapäevast) võis jälle liha süüa ehk võtta. Kevadpühaks nimetatakse pühi seepärast, et on alanud kevad. Kiigepühad näitavad kiikumise kommet kevadel. Munadepühad viitavad pühade tähtsamale toidupoolisele.
Lihavõtetel on palju erinevaid sümboleid. Kõige tähtsam kevade sümbol on päike. Kevad toob kaasa päikselisi päevi, soojust ja valgust. Munadepüha märgiks on roheline muru või tärkav vili. On ju roheline kevade ja taimestiku värv ja näitab kevade võitu talve üle. Nagu jõulupuu jõulude ajal, nii on munad lihavõttepühade tunnuseks. Lihavõttepühade hommik algas munade värvimisega, neid kingiti ja vahetati, munade järgi ennustati ja nendega mängiti. Munadepüha üks sümboleid on jänes. Saksamaalt sai alguse arvamus, et jänes tõi majja lihavõttemunad. Sellepärast näemegi pühadekaartidel tihti liikumas jänkukesi, munadekorv käppade vahel.
Suur reede ja ülestõusmispühad on Eesti Vabariigis riigipühad - need korduvad igal aastal, kooli sel päeval minema ei pea ja tavaliselt ei ole ka tööpäev. Ka teil on reedel kodus õppimisest vaba päev.
Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Lihavõtted, servale tänane kuupäev.
Kirjuta vihikusse loetud teksti kohta 5 küsimust ja vasta neile kirjalikult.
Joonista lõppu ka teksti juurde sobiv pilt.
VORMIJOONISTAMINE
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar